REISIBLOGI – MIKS PEAKSITE MINEMA BULGAARIASSE
Mul polnud Bulgaaria osas mingeid ootuseid. Ma polnud kunagi kohtunud ühegi bulgaarlasega. Ma polnud kunagi kohtunud kellegagi, kes oleks Bulgaarias käinud ja ma polnud selle maa kohta kunagi midagi lugenud või näinud. Läksin sinna täielikus teadmatuses, mis oli vahelduseks päris tore. Mul olid siiski suured lootused.
Ma olen Bulgaariasse kõrvuni armunud. Kui mõtlen tagasi kolmele sealveedetud nädalale, ei meenu mulle mitte ühtegi negatiivset kogemust. Kahetsen ainult seda, et ma ei saanud sinna kauemaks jääda. Mis seal siis nii head oli? Ma räägin teile.
See on odav!
See on üks kõige odavamaid maid, kus olen käinud. Bulgaaria ei kavatse eurot kasutusele võttagi ja see jääb ilmselt edaspidi sama odavaks. Keskmine kuupalk on 300-600€ vahemikus ja hinnad on vastavad: taksosõit 2€, restoranis einestamine 3€ ja kinopilet 5€. Minu hostel Plovdivis oli ilus: päris voodid naride asemel, superkiire wifi ning igapäevane hommikusöök, mis koosnes salaamist, singist, tomatitest, kurkidest, oliividest, juustust, puuviljadest, röstsaiast, moosist, müslist, teest ja kohvist (enamus hostelitest pakub ainult saia ja moosi). Kokku pidin tasuma umbes 45 € viie öö eest. Baaris maksab džinn toonikuga harva rohkem kui 3€. Internetiga SIM-kaardi ühendus maksis umbes 5€. Mul õnnestus leida suurepäraseid majutuskohti Airbnb kaudu nii Plovdivi kui Sofia südalinnas, 20-30€ eest öö kohta. Kui otsite taskukohast võimalust Euroopas ringireisimiseks, pole Bulgaariast eriti paremat varianti.
Internet on välkkiire
Bloombergi andmetel on internet Bulgaarias kiiruselt 8. kohal maailmas – kiirem kui Ühendriikides ja kindlasti kiirem kui Uus-Meremaal. Mulle kui tööks internetiühendust vajavale inimesele tõi see tõesti igal hommikul naeratuse näole. Kui külastate Bulgaariat ja otsustate ühe päeva laiselda ning Youtube’i vaadata, on hea teada, et teil ei teki kiusatus telefon puruks lüüa, oodates videote laadimist (ka HD-s!).
Bulgaarlased on võrratud
Esimesel õhtul Plovdivis kohtusin ühe couchsurfing’u kasutajaga, kellega sõime väljas traditsioonilist Bulgaaria toitu ning seejärel läksime Fabricusse – grungelikku väiksesse baari Plovdivi kesklinnas. Tema sõbrad olid juba seal ja kutsusid meid oma lauda. Jõime terve õhtu odavaid „Musta venelase“ kokteile ja ajasime juttu. Nad rääkisid inglise keelt väga hästi, suhtusid minusse positiivselt ning olid äärmiselt lahedad ja sõbralikud – just minu tüüpi inimesed.Selline külalislahkus saatis mind terve reisi vältel. Plovdivis oli väga lihtne uusi tutvusi luua ja kuigi olin plaaninud kohapeale jääda ainult paariks päevaks, veetsin seal lõpuks kaks nädalat. Mind kutsuti välja absoluutselt igal õhtul – õhtusöögile, džässibaari, klubisse ja peole – ning hoolitseti selle eest, et mu olemine Plovdivis mõnusaks teha (ja tehtigi). Otsustasin viimase õhtu Plovdivis rahulikult võtta ja läksin üksinda ühte oma lemmikbaari, et teha viimane drink. Tagasi öömajja jalutades põrkasin aga kokku kahe sõbraga, kes lihtsalt ei lasknud mul nii vara koju minna. Plovdivis olin ümbritsetud heast seltskonnast kuni viimaste minutiteni.Pärast Plovdivi oli mul ainult kolm lühikest päeva pealinnas Sofias, kuid sealgi jätkus kõik samamoodi. Kuhu ma ka ei läinud, kohtasin sõbralikke ja fantastilisi inimesi. Ma armastan Bulgaariat.
See on veel turistide poolt avastamata
Peale ida pool asuva Päikeseranniku ja Varna ei külastata Bulgaariat just palju. Ka mina poleks sinna tõenäoliselt jõudnud, kui ma poleks püüdnud põgeneda kõrvalasuvast Türgist. Kuid minu kogemuste põhjal on selliseid kohti alati kõige põnevam avastada – vähe pettureid, madalad hinnad ja võimalus maad tõeliselt tundma õppida ilma sätendavate turistikõlinateta. Tasuta jalgsimatkadel Sofias ja Plovdivis osales ainult 6-8 inimest päevas (suuremates linnades võib kokku tulla 30 või enam kui 40 inimest). Isegi tasuta Sofia toiduekskursioonil, kus sõime jumalamuidu Sofia trendikamates söögikohtades, oli ainult 12 inimest. Välismaalased, keda kohtate, on üldiselt Erasmuse tudengid või lihtsalt läbisõidul olevad inimesed. Kui otsite Euroopas kohta, mis ei kubise turistidest nagu Pariis ja London, võib just Bulgaaria olla parimaks valikuks.
See on turvaline
Bulgaarias on kahtlaseid piirkondi nagu igas riigis, kuid uitasin ringi varahommikuti ja hilisõhtuti ning ei tunnetanud kunagi mingit ohtu. Pärast keskööd koju jalutamine tundus turvalisem nii Plovdivis kui Sofias võrreldes enamuste suurlinnadega, sest tänavad olid üldiselt vaiksed ja hästi valgustatud. Nägin tihti neiusid üksinda koju jalutamas isegi kl 2 paiku öösel – mis tavaliselt tähendab, et tänavaid peetakse turvaliseks. Muidugi peaksite järgima tavalisi ettevaatusabinõusid ja vältima kahtlasemaid linnaosasid, kuid üldiselt võite end Bulgaarias vabalt tunda.
Kõik räägivad inglise keelt!
No võib-olla mitte just igaüks ja võib-olla mitte puhtalt, aga enamik oskab keelt piisavalt, et teist aru saada ja natuke juttu puhuda. Kohtasin paljusid bulgaarlasi, kes rääkisid peaaegu perfektselt inglise keelt. See oli mulle päris suureks üllatuseks, eriti just Türgist tulnuna, kus inglise keel oli praktiliselt olematu. Olin saabumisel valmis tõsiseks keelebarjääriks ja mul oli hea meel tõdeda, et peaaegu iga inimene, kellega suhtlesin, sai minust aru – kas siis hostelis, kaupluses, restoranis või kohvikus. Muidugi võiksite mõned bulgaariakeelsed sõnad ära õppida. Nazdrave!
Sööge!
Bulgaaria pole küll oma köögikunsti poolest tuntud, kuid seal osatakse häid toite valmistada. Võtke alustuseks paar ampsu banitsat - rasvast, hõrku ja krõbedat küpsetist suupärase täidisega (tavaliselt muna, sibula või kartuliga). Seejärel jooge mõned liitrid ayrani – traditsioonilist bulgaaria jogurtijooki (parim jogurt maailmas!). Siis aga võiksite nautida veidi taratori ehk kurgi-, küüslaugu- ja jogurtisuppi. Edasi lubage endale üks klassikaline shopska salat – see on tuntud Bulgaaria salat kurgist, tomatist, sibulast, juustust ja petersellist. Võtke mõõtu hiigelsuurtest traditsioonilise grill-liha varrastest, sööge mõned pätsid leiba kohaliku lyutenitsaga ehktomati-paprika määrdega, maitske kuulsaid Bulgaaria kyuftesid (täidetud) lihapalle ja muidugi mõista ärge unustage õhtu lõpus võtta paar pitsi rakiat nagu seal kombeks on. Tahate fotosid? Siin need on.
See on arenenud
See pole küll Tokio, kuid mitte ka Phnom Penh. Enamus lääne mugavusi on saadaval, McDonaldsist ja H&M-ist hea õhtusöögini peenes restoranis. Olin üllatunud, et mul läks ainult paar päeva leidmaks mahlabaar, kus tehakse mahla päris juurviljadest eheda mahlapressiga (sama ei saa ma Prantsusmaa kohta öelda). Selles vallas on Bulgaarial üsna vaene ja tagurlik maine ning tegemist pole just rikka maaga, kuid vähemalt suuremates linnades leidsin värskendavat kaasaegsust. Võiksin siin vaevata elada terve aasta.
Nad pidutsevad
Nad panevad Bulgaarias ikka täiega. Joogid on odavad, inimesed suitsetavad nagu korstnad ja baare on igal pool. Sellest hoolimata ei tundu joomiskultuur olevat ruttu-maani-täis stiilis. Pigem on see „naudi jooke ja ööd kuni hommikuni“ võtmes. Mulle see täitsa meeldib. Mida sa ka ei jooks, tea, et sa ei pea Bulgaarias kunagi üksi jooma.
Seal on ilus
Mis peamine – Bulgaaria on lihtsalt ilus maa. Bulgaaria on kuulunud mitmesse impeeriumisse ja selle ajalugu on rikkalik, mida on kohe märgata arhitektuuris ja linnaplaneeringutes. Plovdivi peetakse kõige iidsemaks Euroopa linnaks. Tasuta jalgsimatkad nii Plovdivis kui Sofias annavad võimaluse avastada Bulgaaria mitmekihilist ajalugu. Bulgaarias valitseb rahulik ja vaba õhkkond. Inimesed on tagasihoidlikud ja viisakad ning tänavad on rahulikud. Mõnus on lihtsalt ringi uitada ja Bulgaariat nautida. Kavatsesin seal peatuda ainult paar päeva, kuid lõpuks jäin peaaegu kolmeks nädalaks ja polnud ka siis veel valmis lahkuma.Lõpetuseks soovin südamest tänada kõiki bulgaarlasi, kes suhtusid minusse hästi ning tegid mu reisi meeldejäävaks. Saan ainut loota, et kui peaksite kunagi Uus-Meremaad külastama, saame teile samaga vastata. Kui aga planeerite vahepeal Euroopa reisi ja otsite soovitusi, siis Bulgaaria on ametlikult Bren on the Road’i poolt heaks kiidetud.
Nautige!
Bulgaaria soodsad reisipaketid leiad siit: https://tuusik.ee/reisiotsing
Autor: Bren on the Road
