Tagasi

PUHKASIME ISE: Madeira

Madeira - igavese kevade saar ja Euroopa Hawaii.   

Mõte Madeirale reisida on meil olnud juba aastaid, aga ikka on see saar millegipärast külastamata jäänud. Kuniks nüüd siis sai see reis ette võetud.
 
MIKS MADEIRA?
Mugav otselend Tallinnast, kiidetud imeliste vaadete ja looduse poolest, lopsakas, värske, nädalaseks puhkuseks mõnus vaheldus.  Kuigi detsembris on jahedam ( temperatuurid kõiguvad 13-21 soojakraadi vahel ), ilmad on heitlikud ja päevitamisest on asi kaugel, oli meie reisi eesmärk teha tutvust Madeira loodusega ja võimalikult palju matkata just sel ajal, kui saarel on vähem turiste. Kuna Madeira looduse ilu on väga kiidetud, siis tuli see oma silmaga üle vaadata. Madeira on väiksem kui meie Hiiumaa, kuid elanikke on seal 26 korda rohkem. Hiiumaa kõrgeim punkt on 68m kõrgune Tornimägi, kuid Madeira kõrgeim tipp on Pico Ruivo (1862 m). Ka siin on tuntav vahe. Kuna saar on mägine, siis vahemaade läbimiseks tuleb varuda aega. Sõiduteed on väga heas korras, kuid arvestama peab, et mägisele saarele kohaselt on need suhteliselt kitsad. Õnneks on ka kiirused väikesed. Madeiral on väga palju tunneleid, kõige pikemad neist veidi üle 3 km. Mägedes leiab ka vanaaegsemaid tunneleid, kus valgustus on tunneli seintel ( mitte laes ) ja asfaldi asemel sõidad munakiviteel. Kurvides tuleb kogu tähelepanu pöörata teele, sest kunagi pole teada, mis täpselt kurvi taga ees ootab – suur kivimürakas, valesti pargitud auto, vastassuunavööndis jooksvad külakoerad või lausa rott.   

MATKAMINE MADEIRAL
Matkarajad jagatakse suures osas kaheks - levadad ja veredad. Levadad ehitati käsitsi 16. sajandil ja need on niisutuskanalid, mille ääres kulgeb kitsas hooldusrada. Tänapäeval on nendest saanud populaarsed matkarajad. Kanalitega transporditakse Madeira põhjaosast vett kuivemasse lõunaossa. Veradad on aga tavalised matkarajad. Kindlasti tuleb enne matkarajale minekut sellega tutvuda, sest paljudel radadel on tunneleid ja treppe ning mõned rajad muutuvad ohtlikuks tugeva tuulega. Mõni paik on aga just kehvade ilmastikuoludega müstilisem, näiteks Fanal Forest. Meie sattusime sinna küll päikselise ilmaga, kuid kindlasti on paik palju müstilisem just uduga.
 
Imeline matkarada on Vereda do Areeiro. Müstilisust lisavad allpool mäetippe hõljuvad pilved ning kõige maagilisem päikeseloojang. Sellel rajal on alati palju rahvast, mistõttu tuleb kitsastel ja paljude treppidega rajal olla veel eriti tähelepanelik. Vähe kergem ja üks meie lemmikuid oli saare idaosas asuv matkarada Ponta de Sao Lourenco. Oeh, need vaated! PILT

Matkaradu on Madeiral väga palju. Kõiki neid ei jõua muidugi nädalaga läbi käia, kuid päris mitmetega sai siiski tutvust tehtud. Matkarajad on tähistatud, iga viimne vaatepunkt on märgistatud, niiet pole võimalik mööda sõita. Matkaradade eest saab tasuda raja alguses QR koodi kaudu, aga ka eelnevalt netis registreerides.
 
HEA TEADA!
- Väga oluline muudatus leiab aset alates 01.01.2026. Nimelt tuleb siis enne matkale minekut ennast registreerida SIMplifica platvormil. See on vajalik selleks, et hajutada inimesi. Kui siiani oli matkaraja tasu 3 eur / inimene, siis alates uuest aastast on matkaraja tasu 4.50 eur / inimese kohta. Kõige kuulsama matkaraja, Pico do Areeiro , hind ulatub aga üle 10 eur / inimese kohta.  
- Iga vaateplatvormi või matkaraja läheduses ei ole parklat, mistõttu tuleb autole leida koht sõidutee äärde, muutes sellega sõidutee osa veelgi ahtamaks. Samas on kõik sellega harjunud ja autodest-bussidest möödapugemine on tavapärane. Muidugi ei kujuta ette seda liiklust kõrghooajal, seepärast oli praegusel madalhooajal lausa pidu - parkimiskohti oli piisavalt ja ei pidanud aega kulutama parkimiskoha otsimiseks, liiklus oli rahulik ja viisakas.  
Neid vaateid on sel saarel hulgi, igast tunnelist väljudes vaatad pärani silmadega ringi, et kas on näha mõnd koske, vikerkaart, uhkeid laineid või õitsvaid mäe nõlvasid. Kuna saarel kasvatatakse veiseid, siis udustes oludes tuleb olla ettevaatlik, et kogemata nendega kokku ei põrka. Nad nimelt kulgevad omas tempos ja omasoodu, arvestamata liiklusreegleid.     

SILDID JA HOIATUSED
Sattusime Madeirale samal ajal torm Emiliaga. Muidugi oli põnev minna kolama ja suuri laineid otsima, kuid siinkohal soovin küll hoiatada, et kindlasti jälgida kohalike poolt pandud hoiatusmärke. Näiteks ohtlikud lained. Mõnes kohas tundus veidi kummaline, et nii kõrgele merepinnast on pandud piiravad lindid ja hoiatused, kuid polnudki vaja kaua oodata, kui ootamatult üks laine ründas tänavale. Tormilaine võim on aukartust äratav. Usaldage kohalike kogemust, turvalisus on väga oluline. 

Kui matkamise vastu huvi puudub ja rendiautot ei julge võtta, siis saab ka Funchali lähiümbruses loodust nautida. Kohalikud taksod sõidutavad Gabo Giraole.  580 m kõrgusel klaasist platvormil saab nautida imelist vaadet Funchalile. Või kui on plaanis ikka mingit veekoske näha, siis on üks paljudest võimalustest imetleda üle tee laskuvat Cascata dos Anjost.
Funchalis saab külastada Jardim Monte Palace Madeirat, troopilist aeda, kuhu on koondatud palju erinevaid eksootilisi taimi. Lisaks taimedele on võimalus vaadelda elegantseid luiki või hoopis päikeses säravaid flamingosid.
Vaadet Funchalile saab nautida ka sõites cable-cariga mäe otsa ning hiljem suure saaniga mäest alla kelgutada. Jah, lund ei ole, kuid saanidega sõidetakse mööda asfalti. 

Kindlasti võib lähemat tutvust teha Cristiano Ronaldo muuseumiga, külastada mõnda turgu või lihtsalt mööda kitsaid tänavaid kolada.
Ahjaa, Madeira lennujaama ( õigemini lennu maandumisrada ) peetakse maailmas üheks ohtlikumaks. Rada on ehitatud neemele, raja lõpus on künkad ja kaljud, mis muudavad otsese lähenemise võimatuks. Madeira lennujaamas on suur avatud terrass, mis asub kohe lennuraja kõrval ja millelt on võimalik ilma võrkaiata näha maanduvaid ning õhku tõusvaid lennukeid. Kes lennujaamas ei ole, kuid soovib siiski maanduvad lennukeid väga lähedalt näha, siis neile avaneb maandumisraja teiselt poolelt sama hea vaade, mida ka agarasti kasutatakse.    

HOTELLID MADEIRAL
Maderial ei ole tohutute territooriumite ja atraktsioonidega hotelle nagu Türgis ja Egiptuses. Enamus hotellides on siiski olemas bassein, sest liivarandu on väga vähe.
Meie peatusime kahes hotellis – Aqua Natura Bay 4* ja pisikeses butiikhotellis Pestana Fisherman Village 4*. Mõlematega jäime rahule, toad olid ruumikad, värsked, teenindus hooliv. Porto Monizis on looduslikud basseinid, milles saab ujuda. Kuna meie reisi ajal oli pidevalt suur tuul ja kõrged lained, siis kahjuks jäi meil nendes käimata. Kohustuslik basseinipilt sai siiski tehtud hotelli „infinity“ basseinis, kus vesi oli väga karastav.   

Õnneks oli hotellil korralik spaa nii soojendusega sisebasseini ja erinevate saunadega, mis aitas üles soojeneda.  Kuna Madeiral ei ole palju ujumiseks sobilikke randu, siis saare põhja osas asuv Seixal Beach on üks erandeid. See tumeda liivaga rand on laugja vetteminekuga ja võimaldab ookeanis ujuda. Kui Seixal Beachile satute, soovitan kindlasti üles otsida peidetud pärli Espaco Inifinito. Lisaks otsimispõnevusele saate nautida selles kohas varjualust ning lummavat vaadet Seixal Beachile. Selle koha teeb eriliseks veel avatud baar, kus igaüks saab endale serveerida kas vett või veini ja selle eest vastavalt oma soovile tasuda. Selliseid avatud baare leidus veel mõnes kohas, kus oma äranägemise järgi said võtta banaane-mandariine-õunu ja oma tasu jätta hoiukarpi. 

KOHALIK TOIT
Toit on hea, mereandide valik suur ja lai. Toidukohti jagub igale maitsele, alustades lihtsatest külakõrtidest kuni Michelin kahe tärni restoranini. Maitseelamuse saime Avista Restaurante & Lounges, kus lisaks super vaatele ja interjöörile oli ka toit imehea.     
Meie n.ö kodurestoraniks sai hotelli Pestana Fisherman Village hotellist üle tänava 8 sammu kaugusel asuv Gaviao do Ilheu Restaurante. Sealne teenindus ja tähelepanelikkus olid armsad, mereannid viisid keele alla ja eriti meeldejääv maitseelamus oli värskelt püütud ja hõrgult küpsetatud Tiger Fish. Loomulikult pakuti ka kohalikku napsi - valge rumm mee ja värskelt pressitud sidrunimahlaga.

Kindlasti julgen soovitada põigata lõunatama Miradouro de Sao Cristovaosse. Hästi hooldatud alal asub restoran ja kokteilide nautimiseks mugav terrass. Võtad lihtsalt aja maha, naudid sööki-jooki-vaadet ja märkad eemal kaljuserval üht matkarada. Peale lõunaeinet võtadki jõu kokku ja teed selle ronimise taaskord ära, et endale tõestada, sa suudad seda hoolimata järsust kaljuservast ja all möllavast ookeanist.   

Madeira on tõesti külastamist väärt! Selle saare loodusest ja armsusest võikski muljetama jääda. Ma siiralt loodan, et see ei jäänud meie esimeseks ja viimaseks Madeira-reisiks ja ka järgmistel reisidel on avastamist palju.    

Soovid ka Madeirat avastama minna? Tallinnast airBaltic otselennuga iga pühapäev - vaata pakkumisi SIIT