Aadria mere rannikul paikneva Montenegro siluetti ümbritsevad järsud kaljud. Mägise riigi põhjaosas asub Euroopa sügavaim jõekanjon Tara. Rannikul,  Lovcéni mäe varjus laiuvad rikkalikud palmi-, eükalüpti ja küpressisalud. Montenegro Rivieraks kutsutud rannikuala loodus võlub oma iluga. Pikk rannajoon, idüllilised rannakülad, lopsakas loodus ja  hõrgutavad mereannid loovad vastupandamatu Vahemere-äärse atmosfääri. 

Montenegro asub Balkani lääne osas Lõuna-Euroopas, 42. ja 43. põhjalaiuse vahel. Montenegro on väga mägine maa – keskmine kõrgus merepinnast on 2 km lähedal ja kõrgeim mäetipp asub enam kui 2,5 km kõrgusel.

Rannikualadel valitseb vahemereline kliima pikkade, kuivade suvede ja lühikeste jahedate talvedega. Sisemaal on talved pikemad ja suved palavamad. Mägedes on külmad ning lumised talved ja soojad suved.

Montenegro lõunaosas, rannikust eemal Podgorica piirkonnas on päevane keskmine temperatuur detsembrist veebruarini 9°C – 12°C, märtsis ja novembris 14°C – 25°C, aprillis ja oktoobris 19°C – 21°C, mais 24°C, juunis ja septembris 27°C – 29°C ning juulis ja augusti 33°C. Juulis ja augustis võib temperatuur ületada ka 42°C. Keskmised öised temperatuurid on detsembrist märtsini 2°C – 5°C, aprillis ja novembris 8°C – 9°C ning juunist septembrini 17°C – 21°C. Aastas sajab selles piirkonnas keskmiselt 1600 mm. Sademed jagunevad kuude vahel väga ebaühtlaselt. Oktoobris, novembris ja detsembris sajab kõige enam – igas kuus enam kui 210 mm. Juulis ja augustis sajab kõige vähem, alla 50 mm. 100 mm või enam sajab üheksal kuul aastas, sellest alla jäävad üksnes kolm suvekuud. Kokku sajab aastas keskmiselt enam kui 120 päeval. Kõige enam sajupäevi on novembris ja detsembris. Podgorica piirkonnas on aastas enam kui 2500 päikeselist tundi.

Montenegro rannaalasid on hea külastada mais, juunis ning septembris, juuli-august valitseb turismi tipphooaeg, rahvast on palju ning hinnad on kõrged. Suusahooaeg mägedes kestab detsembrist märtsini.

REISITINGIMUSED