Aastaringselt õitsvate aedade ning mitmekülgse lopsaka taimestikuga Madeira saar on aktiivse puhkuse hindajate, matkajate, fotograafide ja loodusesõprade paradiis. Vulkaanilise tekkega Madeira ei ole ühegi mandri osa, saarestik paikneb Atlandi ookeanis, umbes 600 km kaugusel Aafrikast. Kuigi asukoht jääb Euroopast kaugemale kui Aafrikast, kuulub saarestik Portugalile ja kohalikud elanikud on valdavalt portugallased. Kuna tegu Portugali autonoomse piirkonnanaga, kuulub Madeira ka Euroopa Liitu ning nii etniliselt, kultuuriliselt, poliitiliselt kui majanduslikult on tegemist osaga Euroopast. Lennukiga jõuab Portugali mandriosast Madeirale vaid 1,5 tunniga.

Madeira saarestik koosneb enam kui 20 saarest, ent nendest vaid kaks suurimat, Madeira ning Porto Santo, on asustatud. Saartest kõige suurem, Madeira, on tegelikult enam kui 6 km kõrguse vulkaani veepealne osa. Madeira kõrgeim tipp, Pico Ruivo mägi, kõrgub 1868 m üle merepinna, kohe selle kõrvale jääb veidi madalam Pico de Arieiro (1810 m) ning saarel leidub mitmeid teisigi rohkem kui 1000 m kõrgusi mägesid, mida soovi korral vallutada saab. Ehkki Madeira saare pikkus on vaid 57 km ja laius 22 km, on ta siiski suurem kui saarestiku kõik muud saared kokku. Portugali meresõitjad avastasid Madeira aastatel 1418-1420 ning saar asustati portugallaste poolt peale seda kiiresti. Varasemaid põliselanikke saarel ei olnud.

Madeira on põhjusega üks loodusmatkajate lemmiksihtkohti. Saar on ainus koht maailmas, kus sadu aastaid tagasi ehitatud vanade niisutuskanalite-levadade süsteem on täielikult säilinud ja tänapäevalgi kasutuses. Saare põhjaosa on vihmane ning lõunaosa väga kuiv, levadad on nutikad akveduktid, mis lahendavad probleemi, aidates veel jõuda lõunapoolsetele põldudele ning aedadesse. Kaasajal kasutatakse levadasid lisaks niisutusele ka veel hüdroenergia tootmiseks. Kanaleid hakati rajama 16. sajandil ning neid ehitati kuni 1940-ndate aastateni. Akveduktide rajamine mägisele maastikule oli väga ränk töö, sageli kasutati ehitajatena orjasid või vange.

Mägede nõlvadel niisutuskanalite ääres looklevad matkarajad pakuvad muinasjutuliselt kauneid vaateid loorberimetsaga kaetud udustele mäetippudele, ookeanile ja delfiiniparvedele, päikeselisele rannikule, lopsakale loodusele ning saart kaunistavatele valgetele punaste katustega majakestele. Erineva sportliku vormiga matkajaile sobivaid radasid ümbritseb imeliselt kaunis maastik, mida saab vahetult tunnetada ja nautida vaid jalgsi või jalgrattaga liikudes.

Erakordselt viljakas pinnas ning subtroopilistele ookeanisaartele iseloomulik aastaringselt väga stabiilne  temperatuur loob Madeiral ideaalsed tingimused sisuliselt kõikidele kliimavöötmete taimede ja viljade kasvuks. Siin on igavene kevad. Kõik, mida istutatakse, juurdub ja kasvab siin lopsakalt, alates ananassidest ja banaanidest ning lõpetades meilegi omaste kartulite ja kapsastega. Saar on aasta läbi tõeline värvikirev lilleaed, kuna kõikvõimalikud lilled õitsevad siin kaua ja värvikalt, näiteks orhideed, germaaniumid, rippoad, bugenvillead ning mitmed muud eksootilised ja haruldased liigid. Mäekülgi katavad viljapuude salud ja maitsetaimed, jõeorud on ääristatud viinapuudega. Madeira on tuntud oma dessertveinide poolest, sest kliima sobib viinamarjade kasvatamiseks ideaalselt. Madeiralased on oma veinide üle väga uhked, joovad veini ise nii söögi alla kui peale, lisavad maitse- ning lõhnaainena toidu sisse ja ekspordivad kõikjale maailmas. Lai valik kohalikke veine on müügil nii veinipoodides kui tavalistes supermarketites, neid tasub reisilt kindlasti kaasa osta.

Saarestiku pealinn ja suurim linn on Funchal, mis asutati juba 1424. aastal ja kust muuseas on pärit jalgpallistaar Cristiano Ronaldo. Madeira umbes 250 000 elanikust elab Funchalis 150 000 inimest. Funchal ulatub rannikult mööda mägede külgi kuni 1200 m kõrgusele ja on ilmselt üks maailma maalilisemaid ning armsamaid linnu. Mäenõlv ümbritseb Funchalit kolmest küljest nagu amfiteater. Siinses XV sajandil rajatud vanalinnas saate uudistada uhkeid kirikuid ja huvitavaid muuseume, nautida lopsakate parkide ja aedade rohelust ning unustada end istuma mõnda mõnusasse tänavakohvikusse, kus tasub proovida meekooki ("Bolo de mel"), kohalikku traditsioonilist kohvi ja Portugali veine. Madeira köögi parimateks paladeks on  must süvamere mõõkkala („Espada”), tuunikala röstitud maisiga, kalasupp, tomati-sibulasupp ja grillitud sealiha küüslauguga („Espetada”). Pealinnas väärivad kindlasti külastamist ka lille- ja juurviljaturg, botaanikaaed ning veinimaja. Õhtuti saab aega veeta baarides ja ööklubides, populaarsed rahva kogunemiskohad õhtusel ajal on tänavakohvikud Se Katedraali juures vanalinnas. Mitmetes kohvikutes ja restoranides saab kuulata ka kuulsat Portugali Fadot.

Funchali ümber liivaseid randu ei ole, mägisel ja vulkaanilise tekkega maastikul on mereäär valdavalt kiviklibune või vähese tumeda liivaga. Ujumiseks ja päevitamiseks sobivad hotellide juures olevad basseinialad või mitmed tasulised mereveega ujulad. Saare idaküljel 24 km kaugusel pealinnast asub Baia de Zarco, kust leiab Prainha tumeda liivaga ranna, mis ei ole küll väga suur, ent on üks Madeira parimaid randasid. Baja de Zarcos on ka kõige sobivam harrastada veespordialasid ning mängida golfi või tennist. Saare ainuke heleda liivaga rand asub Funchalist ca 30 km eemal Madeira lõunarannikul Calheta külas ja on üsna väike. Liiv siinsele rannale aga on kohale veetud hoopis Marokost.

Kirglikumatel rannapuhkuse austajatel tasub reisiplaani lülitada laevaretk Funchali sadamast 40 km kaugusel asuvale Porto Santo saarele, kus valged liivarannad laiuvad koguni 9 km ulatuses. Laevasõit kestab ca 2,5 tundi. Porto Santol saate külastada ka saare pisikesest pealinna Vila Baleiraga't ja saare kõrgeimat mäetippu Pico do Facho’t (517 m), millelt avaneb rannaribale imekaunis vaade.

Madeira vaatamisväärsuste hulka kuuluvad ligi 40 kirikut, enam kui 20 mälestusmärki ning 18 põnevat muuseumit, teiste seas fotograafia-, loodusajaloo- ja kunstimuuseumid. Kindlasti tasub külastada Funchalist lääne poole jäävat maailma kõrguselt teist merekaljut Cabo Ciraos, kaljudest moodustunud rannaäärset basseini Camara de Lobos, sügavat ja maalilist mägedevahelist Nunnade orgu, sealset endist kloostrit ning mägedes asuvat Santana kirikut. Saarel toimub regulaarselt hulgaliselt üritusi, sealhulgas karneval, kevadine lillefestival, sügisene veinifestival ja sügisene gurmeefestival, mille eesmärgks on tutvustada kohalikku köögikunsti.

Kliima on Madeiral aastaringselt mõnusalt pehme, keskmine temperatuur jääb suvel 22-25 kraadi ning talvel 16-18 kraadi ümbrusesse. Sisemaal mägedes on jahedam ning rannikul soojem. Kõige sajusem aeg saarel on detsembrist jaanuarini ning kõige kuivem aeg juulist augustini. Saart ümbritseva merevee teeb mõnusalt soojaks Kanaari hoovus (Golfi hoovuse kuumim osa), seetõttu jääb vee temperatuur suvel umbes 26 °C ning talvel 18 °C lähistele.

Madeiral ringi liikumiseks saate kasutada bussi, taksot või rendiautot. Bussiühendus toimib väga hästi Funchalis ja selle ümbruses. Sõita saab nii bussijuhult ostetud ühekordse piletiga kui nädalase turistikaardiga „Pase turistico”, mis on igapäevaseks liikumiseks soodsam. Siniste triipudega kollased taksod kasutavad linna piires taksomeetrit, ent linnast välja sõites tuleb hind sõidu alguses kindlasti kokku leppida. Linnast lennujaama saab taksoga umbes 35 euroga. Rendiautoga liikudes peab arvestama, et Funchali liiklus on väga tihe, tänavad kitsad ning vaba parkimiskoha leidmine võib olla vägagi keeruline. Mujal saarel on teed küll heas korras, ent ka väikeste vahemaade läbimine võtab harjumuspärasest palju rohkem aega, kuna tegu on peamiselt kitsaste ja kurviliste mägiteedega.